Valimistega Eestimaal siis seks korraks taas ühel pool. Tulemus meeldib mõnele rohkem, mõnele vähem, aga päriselt 100 protsenti ei meeldi kellegile. Nagu ta demokraatia tingimustes olema peabki. Sellega oleks siis nagu kõik korras. Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida.
Nende valimiste eel ja ajal tõusis ka siinmail jõuliselt esile valimiste väidetav mõjutamine Pahade poolt. Eks suur avapauk sellele temaatikale anti teadagi mõned head aastad tagasi Ameerikamaal ja loomulikult ei saa ka väike Eesti siin suurest vennast maha jääda. Kõik vahepealsed karvased ja sulelised püüdlikult riburada seal vahel.
Aga mõelgem pisut. Akki ei ole me endale päriselt aru andnud mida selline “valimiste mõjutamise” stoori aktsepteerimine tegelikult ikkagi tähendab. Seda sõltumata selles kas, kelle poolt ja millises mastaabis sellised “mõjutamised” tegelikult aset leidnud on.
Kõige tavalisem valimiste mõjutamis tegevus on teatavast valimispropaganda. Sellega tegelevad kõik erakonnad ning see on demokraatliku protsessi loomulik ning seaduslik osa. Kunagi hallidel aegadel oli vähemalt teoreetiliselt võimalik kontrollida, kuidas täpselt selline valijat mõjutada püüdev informatsioon tekib ja kuidas ta liigub.
Täna saab ehk kontrollida (või vähemalt üritada kontrollida) poliitiliste jõudude illegaalset piiritagust rahastamist, kuid seda , kas , kes, kust kohast, millisel eesmärgil ja mida keegi globaalsesse infovälja paiskab, pole võimalik mingil viisil isegi teoreetiliselt kontrolli alla saada.
Seega, kui tunnistame endale, et mingisugune piiri tagant toime pandav infooperatsioon võiks kuidagi valimiste legitiimsust või tulemuse usaldusväärsust mõjutada, siis jääb meil valida kahe vastiku variandi vahel.
- Demokraatia, kui juhtimissüsteem ei ole tänapäeval enam usaldusväärne.
- Meie valijad on mõjutatavad ja ebausaldusväärsed pooletoobised, kelle kätte riigi valitsemist nii ehk teisiti usaldada ei tohiks.
Ja mõlemad variandid tähendaksid juba hoopis teise suurusjärgu probleemi.