Eestis on täna teadupärast valimised. Ja nagu ikka on paljude teiste teemade hulgas üleval ka Eesti rahva kestvuse, perede ja laste arvu küsimused. Konservatiivsema poole pealt ärgitatakse naisi sünnitama ning liberaal femisnistlikult tiivalt põrutatakse vastu, et see pole riigi asi, mida vaba naine teeb ja ülepea peaksid iga sorti lubjakad siin moka maas hoidma.
Tõsi ta on, et vabas, võrdses ja demokraatlikus ühiskonnas langetavad otsuseid selle kohta kui palju meil lapsi sünnib naised. See on paratamatus mille vastu pole mõtet takka üles lüüa. Aga muidugi on asjadel alati omad tagajärjed.
Tõsiasjast, et erandlikult kõik inimesed on surelikud, ei pääse me üle ega ümber. Millest omakorda tuleneb, et iga rahvas, kultuuriruum või ka lihtsalt ideoloogia saab elada ühest põlvkonnast kauem ainult niivõrd ja niikaua , kuivõrd tema identiteet ja põhimõtted võetakse õle järgnevate põlvkondade poolt. Seega on ka paratamatu, et iga kultuuriruum kaob, kui järeltulevaid põlvkondi ei tule. Ja järeltulevaid põlvkonnad hääbuvad, kui iga naine ei sünnita keskmiselt 2,1 last. See on samuti fakt.
Arvestades seda millist energiat ja omaenese mina ohverdamist nõuab naiselt ja emalt kasvõi ühe lapse ilmale toomine ja üles kasvatamine, on ühiskonnas, mis taotleb eneseteostuseks sugudevahelist võrdsust, sellise motivatsiooni leidmine tõsine probleem.
Seevastu meid ümbritsevates konservatiivsetes ühiskonnadades on probleem lahendatud läbi soorollide ning naiste tööalase ning ühiskondliku eneseteostuse piiramise. Seetõttu ei võimalda reaalne olukord Euroopas ja selle ümber seda, et eurooplased oma ideoloogia ning kultuuriga lihtsalt kaoksid ning pärandasid Maa konnadele ja siilidele. Ammu enne seda täidetakse tühimik mingi muu kultuuriruumiga. Ja selles uues kultuuriruumis oleks naiste seisund tõenäoliselt tänasest erinev.
Ka Vaatleja ei tea lahendust, kuid nendib, et euroopaliku mudeli kadumisel kaotavad kõige rohkem just tänaste noorte naiste tütred ja tütretütred.
Seega nõustugem, et demograafilistest probleemidest ja nende võimalikest lahendustest ei peaks rääkima mitte vanemad meesterahvad, vaid ennekõike nooremad naised.
Kindel on aga ka see, et pea liiva alla peitmine ning konservatiivsete lubjakate kirumine siin ei aita.